Tartus toimus pühapäeval meeleolukas kurlingupäev, kus huvilised said Eesti olümpiasportlaste Marie Kaldvee ja Harri Lille juhendamisel proovida kaasahaaravat ja strateegilist spordiala.
Segapaariskurling pani kogu Eesti Kaldveele ja Lillele teleülekannete vahendusel olümpial kaasa elama ning karismaatilised sportlased võitsid eestlaste südamed. “Olümpia ajal tundsime Eesti rahva toetust ning ka peale olümpiat saime väga palju positiivset tagasisidet. Tundub, et kurling jõudis Eesti inimeste südametesse ning väga hea meel on, et saime seda põnevat spordiala laiemalt tutvustada,” sõnas kurlingumängija Harri Lill, kes esindas Eestit tänavusel olümpial koos Marie Kaldveega.
Meeleolukas kurlingupäev tõi pühapäeval Tartu Lõunakeskusse üle 250 huvilise ning avatud oli koguni viis kurlingurada. Äsja olümpiamängudelt saabunud Marie Kaldvee ja Harri Lill tutvustasid tartlastele kurlingu reegleid, jääd ja varustust ning osalejad said proovida libisemist, kivi viskamist ja muidugi ka harjamist.
Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver sõnas, et olümpia ajal jõudis kurling eestimaalaste südametesse täiesti teenitult. “Kurling on kaasahaarav ja väga strateegiline mäng, mida on põnev mängida ning ka vaatajana jälgida, kui põhireeglid on selged. Kurlingut teeb eriliseks seegi, et seda saavad koos harrastada erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed ehk see sobib pere, sõpruskonna või kollektiiviga harrastamiseks. Kurling sobib ka hea sportliku ettevalmistusega inimestele, kes otsivad spordist enamat kui ainult füüsilist pingutust ning tihti võrreldakse kurlingut malega jääl,” selgitas Randver.
Šotimaalt pärit kurlingut harrastati seal juba 16. sajandil. Tänaseks on aga kurling üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid ning eriti populaarne on kurling Kanadas, kus spordialal on üle miljoni harrastaja ning see on ka pealtvaatajate seas väga populaarne sport. Kurling on väga populaarne ka Rootsis, Norras, Suurbritannias ja eriti Šotimaal aga ka Šveitsis, Saksamaal, Itaalias, Tšehhis, USAs ja Jaapanis.
Kurlingus võistleb kaks võistkonda, kes viskavad kive kordamööda. Mängu eesmärk on libistada oma võistkonna kivid ringi keskele võimalikult lähedale ning lüüa vastase kivid ringist välja. Harjadega jääd harjates pikendavad mängijad kivi teekonda ning suunavad ka selle liikumist. Vooru lõppedes saab punkte ainult see võistkond, kelle kivi on keskpunktile kõige lähemal, kusjuures punkte toovad ainult need kivid, mis on vastase lähimast kivist keskpunktile lähemal.
Kurlingus tagavad edu visete täpsus, läbimõeldud strateegia ja võime vastaste käigud ette näha, kuid spordina pakub see ka füüsilist pingutust. Arvestades, et iga kivi kaalub umbes 20 kilogrammi, liigutab kurlingut mängiv neljaliikmeline võistkond mängu jooksul mööda jääd kokku umbes 3 tonni raskust ja libiseb mööda jääd keskmiselt 3,5 kilomeetrit.
Eestis saab kurlingut täna mängida Tallinnas Tondiraba jäähallis, kus on kolm kurlingurada. Randver aga kinnitas, et alaliit peab läbirääkimisi, et ka Tartusse tekiks võimalus kurlingut püsivalt harrastada. “Läbirääkimised käivad ning meie soov on tuua kurling Tartusse, et seda saaks harrastada seltskonnamänguna ning ka tõsisemal tasemel spordialaga tegeleda. Kes teab, äkki just Tartust sirgub Eesti järgmine olümpiakoondis, kuid selleks tuleb luua võimalused,” ütles Randver.
Fotoalbum: Kurlingu päev Tartus Astri areenal (fotod: Mikk Otsar): https://drive.google.com/drive/folders/1SKsuMTiN5MzaqlU21vAW7z3gx56hQK3h
Fotoalbum: Marie Kaldvee ja Harri Lill: https://photos.app.goo.gl/f94yV2uazKFmMMWc7
